Attic Solitude

Suur ôiteaed

2009-06-26T16:57:00.000+03:00

Kevad on peaaegu siin

2009-01-12T22:59:00.001+02:00

Esimesed mandlipuu ôied on kohal.
See on peaaegu sama eriline kui kirsiôite ilmumine Jaapanis.
Vòi sama rôômus kui lume sulamine poriloikudesse Eestis.
Kevadeootus muudab inimesed igal pool ühesuguseks.
Ootusärevaks.

Sügise tegu ja nägu

2008-09-24T12:21:00.002+03:00

vihmaniiskus hõivanud õhu
sestap pestud juuksed
ei kuiva kuldkollaseks
vist kunagi

kollased hoopis
on vahtralehed
ainus meenutus päikesest
suvekuumavast

jäälille õied pärgadeks
poriloikudele
läikivad kastanimunad
veeretavad puhast rõõmu

Kaks kätt

2008-03-22T13:32:00.001+02:00

Kuu kuma kuldab
kolmapäavaöiseid kandilisi katuseharju.
Keegi, ei keegigi korstnapühkijana kõndima küündi.
Kas kardavad?
Küllap kollase kuu kummalist kargust.
Kah kandadest kinni kellegi kõiksusest kantud kammitsais,
kel kanda kaksikelud kolmikilmades.
Kah-mul-asi.
Kellegi kolmanda koormat kandma ei kisu.
Kaks kahele küllalt, käest kinni kõndimiseks.

Haiku

2008-01-15T23:53:00.000+02:00

talihari ei osanud
kududa lumevõrksukki
lörtsipisar juustes

tuul talle kõlistab
tähelampide laternaid
lohutus ilus

Ajatants

2007-12-28T15:34:00.000+02:00

Aeg käib kogu aeg sama takti. Kuigi meile tundub a priori, et ta aeg-ajalt vahetab taktimõõtu, pannes meid oma dirigendikepi järgi marssima või keerutama valssi. Aga tegelikult on aega objektiivselt alati meie jaoks ühepalju ja dirigendikepp on meie käes. Me ise valime, mida me oma olemasolevas ajas tantsime. Illusioonid vaid mugandavad, tuhmistavad ja laisastavad meid.

2007-11-27T21:25:00.000+02:00

väljaütlemata sõnade poov pael
keerutab umbsõlme ümber suu
laulan iseendale.

Heliotropism

2007-07-26T15:25:00.001+03:00

Päike maalib
päevaga
laia naerukaare
mu taevasse.
Kuu kõnnib
õhtuga
rahupiipu popsides
üle mu maailma.
Tähed sajavad
ööga
mu salasoovide räästast
otse koduõuele.

Soul beautiful

2007-07-05T18:06:00.000+03:00

There is a word derived from ancient Sanskrit - N a m a s t e.
It is used as a greeting.
In it's most simple translation it is "I bow to you" or "I bow to God with you", but there are other translations of this subtle word.

Wikipedia gives this one:
I honor the place in you in which the entire Universe dwells,
I honor the place in you which is of Love, of Truth, of Light and of Peace.
When you are in that place in you,
and I am in that place in me,
We are One.

A centre within us where the Universe dwells,
Love, Light, Truth and Peace
that can be scarred, damaged and dented,
but never completely destroyed.
That is the Beauty.
That is how we are made in the image of God.
We are One.

White-Sparse Friday

2007-06-29T10:34:00.000+03:00

Slow motion day
floating
in the sea mink.
Don´t know how far
is the end
or
is there any end at all.
To step out
into the world of
colours.

Sundance

2007-06-21T11:40:00.000+03:00

You wake up the sun
before you wake up me
in the early mornings
to begin our day
dancing in a sunshine
before going to work.

Everybody else is still sleeping.

2007-06-01T10:52:00.001+03:00

Kell
tiksub ainult
siis kui aja kulgemine
on oluline

Polükroomsus

2007-05-03T19:21:00.000+03:00

Kevade jõudsime jälle ära oodata.
Igas mais virgume talveunest ja ootus saab täitsa otsa.
Esimese värvilaiguga silma võrkkestal.

Kummastav, kuidas (aasta)aega ja ruumi muut(ud)es mõtted lahustuvad. See, mis enne oli tähtis, tundub nüüd tuhm.
See, mis enne oli peidus, on nüüd pääsenud valla

Bitonaalsus

2007-01-18T23:13:00.000+02:00

Ses ajas ainsad on vaid must ja valge.
Isegi taeval ei ole värvi.
Ja kui ka lumi langeks,
ikkagi oleks valge ja natuke vähem musta.
Me ise täpselt samasugused.

Tänane valge:
Lörts, tengo la camisa blanco, vanilliplombiir, vaevu leegitsev küünal, isuäratav cappuchino vaht.

Tänane must:
Aknast paistvad tüved ja oksad, oliivid, märg asfalt, ilmaennustus.

Ja kahe vahepealne:
Udu, sadu, inimesed, see talv, taevas.

Kaamos

2006-12-01T17:15:00.000+02:00

Madal taevas on maja kohal.
Kolmteistnurkses toas
ma unes palun, ehkki pole alust
sinu nagu iseenda eest.
Ehk kunagi sa aru saad.
Miks kaamosest sa helmeid lükid
mu eest sa pärliketiks oma kaela.
Ehkki pole alust.

Sügise ja talve vahel

2006-10-29T22:57:00.000+02:00

Töölt tulles ootas
mind koridoris uksepiidal
päeva-paabusilm.
Ainult kolm päeva hiljem
/täna/
sadas esimene lumi.
Ilus maailm.

Sügis

2006-10-06T17:55:00.000+03:00

Lehti sajab. Taevast.
Päikese külge kiiri
ükshaaval ükskõikselt tagasi lükin,
kullatud keest oma kaelas.
Ei ühtegi tilka liimi.

Patune mõte

2006-08-06T00:40:00.000+03:00

Ma mõtteis laupäeva linnuteest
tähti nonstop seon umbsõlme.
Tean küll, et lõpeb mõlgutus see
öös, mis kurjatundmise poole kaldu.
Kuigi võiks ju ingliks jäädagi malbeks
siiski kesköö kolmandal tunnil
end sortsiks riietan. Tulevaks talveks.

Btw, vahet pole, kas tiivad või luud,
peaasi et saab lennata.

Unejutt

2006-07-31T20:08:00.000+03:00

loojuva päikese helk
mu silmadesse kinni jääb
sellest sinu hommik
homme süüdatud saab

Taevane tee

2006-07-30T22:46:00.000+03:00

Tuhande Tuule Templist tulen
taskus tarkuse tähetolm
teises taastatud tahtejõud.
Taamal taevased tähed
tähistamas tuldud teed
et tagasi tulla teaks taas
kui taskud tühjenen'd.

/20. juuli 2006, Ateenas/

Öös on hetki

2006-07-30T00:48:00.000+03:00

Udupadja alla öö on peitnud pea
ei taha miskit näha ega kuulda ta
neist kes pimeduses olemas veel seal-
ei tuultest kes veel malbelt tuulamas
ega haldjatest kes öösiti ei maga eal.
Öö oma päevatööst on väsinud.

Aga haldjad tuuletiivul mööda ilma rändavad
magajate vahele öö salaniite tõmbavad.

Suve maitse keelel

2006-07-05T18:36:00.000+03:00

tunnen suure suve sooja
oma ihul, oma meelel-
maasikamarjane suvi
palge päikesepruuniks paistis
ja mu südame endale võitis.

Südasuvi

2006-06-25T00:13:00.000+03:00

jaanipäeval
kauaoodatud valges öös
varbad kastemärjad
kõrvad ööbikulaksused
kõik muu äkki meeltest läind
kui tuletooja sädemeid laotas
lõkkele ja mu silmisse
sellest salahetkest
sügav suvi alguse sai

2006-06-22T17:38:00.000+03:00

MidSummer::do you feel it?

I kneel alone in a field
A vast field on top of a hill
Engrossed in a flower in my hand
I breathe in deeply and think
Time is fluttering away
Slipping away like sand
And
I know the right time will come along
And bring you back to take my hand.
And I smile.
Angel_answer me
Are you near if the rain should fall?
I will be always there
Standing alone
Facing ourselves
Let the rain fall
And let the shine fly
Light all over us
Inside and around
The more we are who we are
The more brighter will be our shine
To enlighten our souls

Written by:
LightAngel
LightBearer

konstantselt ambivalentne

2006-06-03T00:17:00.000+03:00

teadmata tundmata kavatsused
kavatsemata ettearvamatud lavastused
lavastamata jäänud lootused, unistused
unistamata mõtted sõnatud
sõnulseletamatud hingetud vabandused.
eituste paraad.
üldse enne tegu ei mõtle.
langetades pea jääme magama
unistades une nägemisest
nägeledes tuhmistun'd pilkudel
pilkavalt öö musta värviga

Rooside rand

2006-05-07T01:48:00.000+03:00

Helerohelised lehehakatised olid esimesed, mida tubase olemisega harjunud silm tänases mittelinnases õues tabas. Täienduseks võsa alt leitud ülased ja sinililled. Kevadiste lillede korjamine on lapsepõlvest kaasa tulnud muretu naivism. Kevadootuse lõplik täitumine. Laulasmaa rannas olid kivid juba päikesepaistest soojaks köetud ning talvesaapaga harjunud päkk lasi suurima heameelega liivateradel endasse kõditavat suve maitset vajutada. Uus ootus. Hoopis hetkes olla peaks oskama.

Kuskil on

2006-04-03T23:06:00.000+03:00

I walk the maze of moments
but everywhere I turn to
begins a new beginning
but never finds a finish
I go there
I'll lose my way
anywhere is the moon
upon the ocean
is swept around in motion
but without ever knowing
the reason for its flowing
in motion on the ocean
the moon still keeps on moving
the waves still keep on waving
and I still keep on going
you go there you're gone forever...
I wonder if the stars sign
the life that is to be mine
and would they let their light shine
enough for me to follow
I look up to the heavens
but night has clouded over
no spark of constellation
the shells upon the warm sands
have taken from their own lands
the echo of their story
but all I hear are low sounds
as pillow words are weaving
and willow waves are leaving
but should I be believing
That I am only dreaming
you go there you're gone forever...
in hopes that I can still find
the way back to the moment
I took the turn and turn to
begin a new begining
still looking for the answer
i cannot find the finish
it's either this or that way
it's one way or the other
it should be one direction
it could be on reflection
the turn that I was making
I might be just beginning
I might be near the end

(Enya)

2006-03-28T22:30:00.000+03:00

Õhtujulge mõte on teostunud hommikuteks.
Tõusvas päikeses jää äärelt kevadmõtteid korvi korjan nagu metsmaasikaid. Maitset neil pole, kuid suvine kuju ja sügavpunane värv on äratuntavad. Korvitäis mõttetuid mõtteid moosiks. Kunagi saab purgist võttes süüdimatult määrida talve kargetele pimedatele öödele.

2006-02-21T22:46:00.000+02:00

Homne saab nimeks:
"If you keep doing what you’ve always done, you’ll keep getting what you’ve always gotten."

Õhtujulge mõte on minna varahommikusse trenni. Kolmapäeval kell 7.20.

Esimene kevadine hetk

2006-02-21T22:09:00.000+02:00

Tänases oli kindlaid tõendeid sellest, et kevad on asunud just nüüdsest tänavail ringi hiilima:

võis tunda (parempoolsel põsel) esimest päikese soojendust,
millele vandusid alla ka lumed (talvesaabastele vesisus just tervistavalt ei mõju, aga kellele see ikka korda läheb, kui päike süütab sama sätendavaks silmad ja suu),
vähemalt 1 kojamees andis kõnniteelt jääd toksides oma olulise panuse talve lõpetamisse, naeratasime ja tervitasime,
unustasin kindad autosse ja ei pannud seda väljas olles tähele.

Ta on oodatud.

Tõehetk

2006-01-30T23:50:00.000+02:00

Tänane päev oli 106 minutit pikem kui polaaröö mõõdus jõuluaegne esmaspäev. Aga ikka on veel päikeseloojangust päikesetõusuni täpselt kaks korda nii pikk aeg kui päikesetõusust päikeseloojanguni.

2006-01-30T23:19:00.000+02:00

leidmiste lumesadu
katab
otsimise jääkirmed
enne veel
kui päike
kõrgele käib

2006-01-17T23:02:00.000+02:00

Reasons for absence

I came home after my very own day. All hours and even minutes used more or less. I didn’t know what to do with used days. ‘Cause they own you.

2006-01-01T23:05:00.000+02:00

Loodan kunagi jõgi alguse must saab

Rikkumata toonide dekoratiivne kokkukõla. Mõtlen lõuendil, muudan stsenaariumit ja alles lõpu eel selgub, milliseks kujuneb lõppakord. Kergus, kihilisus, värvide rahulik kooseksisteerimine mõningase idülli mõrastava karmi pintslitõmbega kuuluvad täna mu maailmavaatesse. Kui astuda pintslil ettevaatlikult ja õrnalt, rikkumata habrast tasakaalu iseenda ja muu maailma vahel, järsku siis jõuabki kohale sinna kus olla tahaks.

2005-12-21T01:47:00.000+02:00

Lumeingel

eile armusin ma
lumehelvestesse
kuni minu ümber
sõnadki
okasroosiks külmusid
nüüd lähen ma ja varbaga
vastsadand lumele
kirjutan su nime

2005-12-03T13:26:00.000+02:00

Eile valgeks ei läinudki. Aeg käis tagurpidisammu. Kõige vähem kaamost sisaldus varahommikus, kus magava linna vaikne kuma heitis pilvehallusele kahvatut helki ning juba sulama hakanud lumi kiirgas veel viimast andajäänud helgust.

Oh oleks me nii vaprad, et suve jaksaks endas kanda lumevalguseni.

2005-11-29T22:15:00.000+02:00

Alone with my thoughts this morning
I walked in a falling snow
The wind it was so insistent
With tales of a shiny soul
But suddenly without rhime or reason
Something even better arrived
And now I can tell you
Let Your Soul Be Your Guide

Pühendusega muusale 340 päeva tagasi.

2005-11-26T23:50:00.000+02:00

Kui tule värv on mu unistustes tuhmunud

lumega on õhu lõhn selgem
lumega on häälte kaja tuhmim
lumega on öö värv erksam
lumega on hingetõmbed põgusad
lumega on aja kulg peatunum
naeratan ja tean
sel korral minust saada võib
lumekuninganna

2005-11-25T00:05:00.000+02:00

Hope. It is the quintessential human delusion, simultaneously the source of your greatest strength and your greatest weakness.

(The Architect, The Matrix Reloaded)

2005-11-23T00:32:00.000+02:00

Ei pole miskit parata, ilm on säherdune vähese trööstiga, mis paneb unistama taevastest ja sädemetest su ümber ja su sees. Kaamosest aitavad üle:
1. tass kuuma rohelist teed - absoluutselt Top nr 1
2. ohtralt küünlaid
3. kuum tume shokolaad
4. mõni tõsiselt hea raamat (lihtsalt heal jääb sel aastaajal mõjujõudu puudu)

2005-11-23T00:27:00.000+02:00

Passion

õhinaga
tänaõhtuse hämaruse
süvenedes
süütan taevas tähti
nagu küünlaid

2005-11-19T19:56:00.000+02:00

Istusin ühes kohvikutest ja soojendasin mõnusa jutuajamise taustal kuuma teega täidetud tassi ümber külmetada saanud sõrmi. Sõnad ja viisid läitsid õhtut mu's endas, samal ajal kui pärisilmas jäid kolm sõrme kinni tassisanga. Appi, mis nüüd saab?

Oleksin eile peaaegu saanud endale uue tassi.

2005-11-18T23:03:00.000+02:00

Liiga tilluke mets meid peita ei suuda

Ümbritsev, mille sees sa oled paratamatult (või siis mitte), inimesed, kellega vestled, muusika, mida kuulad, raamatud, mida loed, filmid, mida vaatad – mõjutavad mõtteid, mida mõtled. Nii siis tulebki see, kes sa oled. Kõige lõpuks jääb alles see mis loeb. Meenutades neid, kellest või millest heal meelel oled lasknud end mõjutada.

2005-11-17T23:13:00.000+02:00

On Mute

Sometimes, when you say nothing, you say it all.

2005-11-12T23:22:00.000+02:00

Now stars begin to paint the skies

Pimedus immitseb
ööna üle mu läve
läbi süüdatud
küünlaleekide
vajun unne
mille ääretu heldus
embab
sõnu vajamata

2005-11-10T21:13:00.000+02:00

My Power Color Is Gold

At My Highest:
I'm engrossed in passions that mentally stimulate me.
At My Lowest:
I seek thrills and neglect what's important in my life.
In Love:
I see love as adventure and approach it with an open attitude.
How I'm Attractive:
My passion for life makes others passionate about me.

What's" Your Power Color?

2005-11-10T10:08:00.000+02:00

Kivisse ei teki auk mitte veetilga kukkumise jõul, vaid selle sageduse kaudu.

2005-11-07T23:43:00.000+02:00

To be too kind for a moment
Means to become
Extreme evil next second
The inevitable balance

2005-10-30T23:43:00.000+02:00

Born Annoying

Kolimisest on möödas juba aasta, kuid mitmed asjad on ikka veel või juba jälle kadunud. St et nad pole endale leidnud veel püsiasukohta. Viimasel nädalal on õige mitu korda minu süvenenud entusiastlik tegevus saanud katkestatud just sääraste esemete poolt. Olles otsinud läbi kõik loogilised potentsiaalsed leiukohad, vannun iga kord frustratsioonile alla, sest ebaloogilisi potentsiaalseid otsimiskohti jagub 52 m2-le liiga hulgaliselt.

Kadunud asjade kõige silmatorkavamaks omaduseks on ilmuda kiuslikult välja just siis kui neid enam ei vajata.

2005-10-28T20:03:00.000+03:00

Playing Angel

On hetki mil küllastutakse oma tööst. Kingsepp vihkab kingi ja saapaid, taksojuht liiklust, raamatupidaja numbreid (raha vist mitte...), mina inimesi.

2005-10-26T18:58:00.000+03:00

Don't Come Here

Panin eile hommikul arglikult kätte oma uued helerohelised käpikud, juba mitu päeva olin vapralt talunud külma tuule näpistusi näpuotstes. Hinges siiski pisut kripeldas, et äkki mõjub see ilmasepale õrritavalt. Ja näe, pandigi pahaks – ööseks lasti valla esimesed mässumeelsed lörtsikratid.

2005-10-18T22:50:00.000+03:00

Green is passing by

Tasa valgub nüüdsest pikkamisi päeva sisse suurem hulk isepäist tumedat tundi. Närtsimistest pole enam võimalik mööda vaadata ning raagus okste trotsimisel puudub perspektiiv. Pööran otsa ringi sissepoole, kapseldun kurguni kampsunisse ja jään lootma, et ligihiilival külmusel on mõni särtsakas vallatus varuks.

2005-09-30T22:34:00.000+03:00

Wake Me Up When September Ends

päike tuli oli ja kaob
kahvatust taevast
augustiöiste tähtede järel
sügist aimdub
raagus puid
veel näha ei taha
haprad hommikud
hallis sügises
on pirtsumad
kui päike
pilvekatused on katki
igast praost nõrgub
vaikimisi
märga
valgust
tormises öös
tagaselja tuuletarkust
taltsutades
pole päikese pirtsutus
aktuaalne

2005-08-24T00:18:00.000+03:00

Tee mis viib võibolla kuhugi

Olemine on vahetevahel köielkõnd. Balansseerid tuntud-tundmatu piiril, ise teadmata kelle jaoks ja miks see aeglasest kulgemisest pikana näiv teekond ette võetud sai. Ometigi on astumises mingi sarm.

2005-07-05T23:41:00.000+03:00

Lendan

Oled sa kunagi väga lähedalt jälginud mõne linnu lendamist? Nii lähedalt, et suudad eristada tema sulgede värvi, täpseid tiivaliigutusi, prinki keha? Teda vaadates paistab, kuidas ta pingutab vastutuules ja kui raske tal on. Äkki sirutab ta tiivad ja laseb lihtsalt tuulel end kanda. Nii lihtne see lendamine ongi - midagi meeletu pingutuse ja täieliku puhkuse vahepealset.
Jääb üle vaid leida endas see miski, mida võiks nimetada tiibadeks.

(K.E. ainetel)

2005-07-05T05:47:00.000+03:00

Aukudega kivide suvi

Lahkusime mõneks päevaks linnast. Kui kummaliselt suigutav on Hiiumaa. Võid sõita kümneid kilomeetreid ilma, et oma teel ühtki tsiviliseeritud hingelist kohtaks. Ja seda südasuvel. Selle saare kohal hõljub meeldivalt tagasihoidlik sund rahulikkusele. Jalgadest puutumata rannaliival tundsime end kohtumistest tüdinud linlastena paganama hästi. Raatsisin liivale astuda esimesi jälgi vaid vee ja maa piirile, mis sealt järgmise lainega merepõhja veeti. Väline vaikus ja iseolemise võimalus aitavad korrastada siseilma. Selle soodustamiseks võib lasta pilgul rannaliival ekselda ning ootamatu lisaväärtusena on võimalus leida mõni huvitav kivi või tuule sasitud jälg. Olen sel suvel erinevatest randadest leidnud juba kaks auguga kivi. Hiiumaal leidus neid terve peotäis. Nii vedasingi linna tagasi jõudes kõigepealt endaga kuuendale korrusele puhanud meeled ja peotäie täitsa oma õnne - mine tea, millal vaja võib minna.

2005-07-03T08:28:00.000+03:00

If only we would start believe in dreams

Kui julgus oleks sagedaminiesinev nähtus, oleks olemisel tunduvalt enam värvi. Usaldades oma intuitsiooni on võimalik kogeda suurt õnne. Kui ainult julgeks...

If only we would start believe in dreams
Believe in who we are

2005-06-06T06:45:00.000+03:00

Tähti ostan taeva helenduse käest

Kevad on pöördumatult käes. Sel korral õitseb kõik korraga – kirsid, õunad, kastanid ja isegi sirelid. Kevadet ma ootasin, aga mitte sellisena. Kohane on ju tahta olla ümbritsevaga kooskõlas – õite aegu valges öös olla elevil, suvise päikesega särtsakas, nukker sügiseste närtsimiste ja vihmadega, endassetõmbunud ja kurguni kampsunisse mässitud pimeda ja külmaga. Ähh, selle viimase oleks võinud jätta praegu meenutamata. Aga kevadet veel jagub, ehk jõuab melanhoolia taanduda sügaval sisimas põhjalikult tärkava tähesära eest.

2005-06-01T23:37:00.000+03:00

Eilsest sai homme

Ikka hämmastun, kuidas väljaspoolsusele voli andes võib hetkega olemine ja mõttemaailm muutuda vastupidiseks. Juureldes varaste tundideni edasiolemise viiside üle avastasin elevusega akna tagant valge öö. See aeg on igal korral minu meeltes saanud erilise koha. Ajuti kaob tahtmine magada ja selle asemele ilmub eiteakust sõnulseletamatu nipernaatlus. Nii ma siis seisin rõdul, selja taga peaaegu vaikinud linnamüra ja ees laiumas valkjas öö. No ei saanud, lihtsalt ei saanud teisiti kui lasta reipal ööbikul laksutada minusse soojade ööde ootus.