Eilsest sai homme

Ikka hämmastun, kuidas väljaspoolsusele voli andes võib hetkega olemine ja mõttemaailm muutuda vastupidiseks. Juureldes varaste tundideni edasiolemise viiside üle avastasin elevusega akna tagant valge öö. See aeg on igal korral minu meeltes saanud erilise koha. Ajuti kaob tahtmine magada ja selle asemele ilmub eiteakust sõnulseletamatu nipernaatlus. Nii ma siis seisin rõdul, selja taga peaaegu vaikinud linnamüra ja ees laiumas valkjas öö. No ei saanud, lihtsalt ei saanud teisiti kui lasta reipal ööbikul laksutada minusse soojade ööde ootus.