Attic Solitude

Ärklist on leida igasuguseid asju, lugusid, mõtteid, lõhnu ja tundeid. Aga tavaliselt on nad kaetud õrna tolmukihiga ning alguses ei saagi päris täpselt aru, millega on tegu. Kuid alati on olemas kasvõi pisikene aken, millest paistev päikesekiir jagab põhjalikumale uurijale vihjeid. Lõbusat päikesekiirtele järgnemist!

Saturday, November 19, 2005

Istusin ühes kohvikutest ja soojendasin mõnusa jutuajamise taustal kuuma teega täidetud tassi ümber külmetada saanud sõrmi. Sõnad ja viisid läitsid õhtut mu's endas, samal ajal kui pärisilmas jäid kolm sõrme kinni tassisanga. Appi, mis nüüd saab?

Oleksin eile peaaegu saanud endale uue tassi.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home