Attic Solitude

Ärklist on leida igasuguseid asju, lugusid, mõtteid, lõhnu ja tundeid. Aga tavaliselt on nad kaetud õrna tolmukihiga ning alguses ei saagi päris täpselt aru, millega on tegu. Kuid alati on olemas kasvõi pisikene aken, millest paistev päikesekiir jagab põhjalikumale uurijale vihjeid. Lõbusat päikesekiirtele järgnemist!

Sunday, May 07, 2006

Rooside rand

Helerohelised lehehakatised olid esimesed, mida tubase olemisega harjunud silm tänases mittelinnases õues tabas. Täienduseks võsa alt leitud ülased ja sinililled. Kevadiste lillede korjamine on lapsepõlvest kaasa tulnud muretu naivism. Kevadootuse lõplik täitumine. Laulasmaa rannas olid kivid juba päikesepaistest soojaks köetud ning talvesaapaga harjunud päkk lasi suurima heameelega liivateradel endasse kõditavat suve maitset vajutada. Uus ootus. Hoopis hetkes olla peaks oskama.

2 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Silmad on ekraanist rohelised, vaatamata näen ära; kuidas Sul nii õiged tähed ritta seada õnnestub?

10:48 PM  
Blogger Heloiis said...

Tähtedega on lihtne, nagu tähistaevas - kõik on justkui iseenesest paigas. Sõnadega tuleb rohkem mängida, et tähtkujusid moodustada ja nendest omakorda taevalaotuse kokkupanemist ma alles õpin :) See on umbes nii nagu liivavormidega liivakastis linna ehitades :)

1:05 AM  

Post a Comment

<< Home