Attic Solitude

Ärklist on leida igasuguseid asju, lugusid, mõtteid, lõhnu ja tundeid. Aga tavaliselt on nad kaetud õrna tolmukihiga ning alguses ei saagi päris täpselt aru, millega on tegu. Kuid alati on olemas kasvõi pisikene aken, millest paistev päikesekiir jagab põhjalikumale uurijale vihjeid. Lõbusat päikesekiirtele järgnemist!

Saturday, March 22, 2008

Kaks kätt

Kuu kuma kuldab
kolmapäavaöiseid kandilisi katuseharju.
Keegi, ei keegigi korstnapühkijana kõndima küündi.
Kas kardavad?
Küllap kollase kuu kummalist kargust.
Kah kandadest kinni kellegi kõiksusest kantud kammitsais,
kel kanda kaksikelud kolmikilmades.
Kah-mul-asi.
Kellegi kolmanda koormat kandma ei kisu.
Kaks kahele küllalt, käest kinni kõndimiseks.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home