Aukudega kivide suvi

Lahkusime mõneks päevaks linnast. Kui kummaliselt suigutav on Hiiumaa. Võid sõita kümneid kilomeetreid ilma, et oma teel ühtki tsiviliseeritud hingelist kohtaks. Ja seda südasuvel. Selle saare kohal hõljub meeldivalt tagasihoidlik sund rahulikkusele. Jalgadest puutumata rannaliival tundsime end kohtumistest tüdinud linlastena paganama hästi. Raatsisin liivale astuda esimesi jälgi vaid vee ja maa piirile, mis sealt järgmise lainega merepõhja veeti. Väline vaikus ja iseolemise võimalus aitavad korrastada siseilma. Selle soodustamiseks võib lasta pilgul rannaliival ekselda ning ootamatu lisaväärtusena on võimalus leida mõni huvitav kivi või tuule sasitud jälg. Olen sel suvel erinevatest randadest leidnud juba kaks auguga kivi. Hiiumaal leidus neid terve peotäis. Nii vedasingi linna tagasi jõudes kõigepealt endaga kuuendale korrusele puhanud meeled ja peotäie täitsa oma õnne - mine tea, millal vaja võib minna.