Born Annoying

Kolimisest on möödas juba aasta, kuid mitmed asjad on ikka veel või juba jälle kadunud. St et nad pole endale leidnud veel püsiasukohta. Viimasel nädalal on õige mitu korda minu süvenenud entusiastlik tegevus saanud katkestatud just sääraste esemete poolt. Olles otsinud läbi kõik loogilised potentsiaalsed leiukohad, vannun iga kord frustratsioonile alla, sest ebaloogilisi potentsiaalseid otsimiskohti jagub 52 m2-le liiga hulgaliselt.

Kadunud asjade kõige silmatorkavamaks omaduseks on ilmuda kiuslikult välja just siis kui neid enam ei vajata.

Playing Angel

On hetki mil küllastutakse oma tööst. Kingsepp vihkab kingi ja saapaid, taksojuht liiklust, raamatupidaja numbreid (raha vist mitte...), mina inimesi.

Don't Come Here

Panin eile hommikul arglikult kätte oma uued helerohelised käpikud, juba mitu päeva olin vapralt talunud külma tuule näpistusi näpuotstes. Hinges siiski pisut kripeldas, et äkki mõjub see ilmasepale õrritavalt. Ja näe, pandigi pahaks – ööseks lasti valla esimesed mässumeelsed lörtsikratid.

Green is passing by

Tasa valgub nüüdsest pikkamisi päeva sisse suurem hulk isepäist tumedat tundi. Närtsimistest pole enam võimalik mööda vaadata ning raagus okste trotsimisel puudub perspektiiv. Pööran otsa ringi sissepoole, kapseldun kurguni kampsunisse ja jään lootma, et ligihiilival külmusel on mõni särtsakas vallatus varuks.