Lendan

Oled sa kunagi väga lähedalt jälginud mõne linnu lendamist? Nii lähedalt, et suudad eristada tema sulgede värvi, täpseid tiivaliigutusi, prinki keha? Teda vaadates paistab, kuidas ta pingutab vastutuules ja kui raske tal on. Äkki sirutab ta tiivad ja laseb lihtsalt tuulel end kanda. Nii lihtne see lendamine ongi - midagi meeletu pingutuse ja täieliku puhkuse vahepealset.
Jääb üle vaid leida endas see miski, mida võiks nimetada tiibadeks.

(K.E. ainetel)

Aukudega kivide suvi

Lahkusime mõneks päevaks linnast. Kui kummaliselt suigutav on Hiiumaa. Võid sõita kümneid kilomeetreid ilma, et oma teel ühtki tsiviliseeritud hingelist kohtaks. Ja seda südasuvel. Selle saare kohal hõljub meeldivalt tagasihoidlik sund rahulikkusele. Jalgadest puutumata rannaliival tundsime end kohtumistest tüdinud linlastena paganama hästi. Raatsisin liivale astuda esimesi jälgi vaid vee ja maa piirile, mis sealt järgmise lainega merepõhja veeti. Väline vaikus ja iseolemise võimalus aitavad korrastada siseilma. Selle soodustamiseks võib lasta pilgul rannaliival ekselda ning ootamatu lisaväärtusena on võimalus leida mõni huvitav kivi või tuule sasitud jälg. Olen sel suvel erinevatest randadest leidnud juba kaks auguga kivi. Hiiumaal leidus neid terve peotäis. Nii vedasingi linna tagasi jõudes kõigepealt endaga kuuendale korrusele puhanud meeled ja peotäie täitsa oma õnne - mine tea, millal vaja võib minna.

If only we would start believe in dreams

Kui julgus oleks sagedaminiesinev nähtus, oleks olemisel tunduvalt enam värvi. Usaldades oma intuitsiooni on võimalik kogeda suurt õnne. Kui ainult julgeks...

If only we would start believe in dreams
Believe in who we are